cancel today

Vähkresin hommikul seitsmeni voodis, kergelt uimasena, ent täielikult ärkvel. Ja kui ma lõpuks pärastlõunal ärkasin ja korterinaabrid ikka veel kodus olid ja lällasid, lasin tuimalt silmad kinni ja magasin edasi.

Tead neid päevi kui sa ärkad ja sa lihtsalt tead, et täna ei lähe hästi? Sellest saab üsna kiiresti aru. Selline imelik tunne, kergelt uimane, ebaõnnestumise maik suus ja nigel aura ümber. Sellised päevad, kus isegi lihtsad asjad tunduvad rasked. Umbes nagu võtad laualt lusika ja pillad selle maha, võtad kapist särgi ja kapp kukub ümber? Sellised pisikesed märgid, noh? Ja sul on lihtsalt nagu tunne et fuckit, cancel today. Jätaks terve päeva vahele ja ärkaks homme?

Täna on ka selline päev.

Каста - Мы Берем Это на Улицах

karistamatuse vastu

Internetis on algatatud järjekorde allkirjade kogumine Pronksiöö väidetavate organiseerijate õigeks mõistmise vastu. Selliseid nimekirju algatatakse tihti, ent kohati häirib mind selliste liikumiste äärmuslikkus, lihtne populistlik sõnastus ja radikaalne suhtumine. Igal lool on siiski kaks poolt.

Ent nüüd need absurdsed nõuded nimekirja päises. Demokraatlikus riigis ei saa nõuda süüdimõistvat otsust isegi, kui see moraalselt õigustatud tundub - see on tugevalt süütuse presumptsiooniga vastuolus. Ka on keelenõude rakendamine küsitav, sest demokraatlikus riigis on süüalusel õigus süüdistust teada ja arvatavasti nõuda ka kohtuprotsessi rakendamist oma emakeeles (või tõlgi juuresolekut).

Ma ei näitaks näpuga antud süüdistuse läbikukkumises prokuröri poole ja ei laidaks advokatuuri edukat tööd. Mind häirib just kohtuniku absoluutne küündimatus. Kuidas on võimalik üle vaadata üsna mõjuvatest süütõenditest järjekindla dissidentliku liikumise eest suveräänse Eesti riigi vastu? Ja kohtuniku isiklik heakskiit väidetava anti-fašistliku liikumise suhtes rikub igasuguseid häid tavasid, sest selline tõlgendamine lubaks kaudselt õigeks mõista ka vastavasisulist seadusvastast tegevust. Ja see on õigusriigis pehmelt öeldes kohatu, kui mitte lubamatu suhtumine.

Moraalse õiguse nimel panin ka oma nime kirja.

The Prodigy - Narayan

kuidas elion must anarhisti teeb

Elioni saaga jätkus.

Maksin eelmise aasta märtsis võla ära ja jäin lepingutingimuste rikkumise vaidlustusele vastust ootama. Kümme kuud oli täielik vaikus. Sel nädalal kukkus mu õe postkasti (loe: mitte minu postkasti) kiri, kus nõutakse kiireimas korras astronoomilisi summasid lepingu rikkumise ja, khm, viivise eest.

Minu vastus on resoluutne - kui te ei oska mu postiaadressile (millest te vägagi teadlikud olete) kirjutada, võite te oma võlanõude sisse istuda. Ma jalutan millalgi kontorist läbi, et te sellest ikka kindlasti teada saaksite.

The Prodigy - Climbatize

vegetables

Mu mama daragaja kinkis mulle targa aruga lambist jõulutähe (euphorbia pulcherrima). Kes päris marsilt pärit pole jagab üsna kiiresti lahti, kui pirtsaka taimega tegemist. Ma loomulikult ei süvenenud ja juba paari päevaga tundus, et ootamatu külaline viskab üldse võrsed püsti. Aga hetkel peab veel vastu. Eks näeb.

Kuna ma suur lillesõber pole, käisin hankisin enesele hoopis kalifornia ebaküpressi (chamaecyparis ellwoodii). Ma lihtsalt tahtsin öelda, kui elegantne kaaslane ta me pimedale, niiskele kliimale on. Prismas 29 krooni, nagu tõsiselt.

flikrisse panin üle pika aja pilte.

Black Milk - The Matrix f. DJ Premier, Pharoahe Monch, & Sean Price

tere 2009

Del Shannon - I Think I Love You